Hoone õhutihedus – kas hoone õhupidavus või selle õhulekkearv?

Terminoloogiliselt on siiski korrektsem rääkida hoonete õhupidavusest. Aga ilmselt tänu ingliskeelse terminite airtight ja airtightness otsetõlgete mõjule kasutame igapäevaselt pigem õhutiheduse mõistet. Mida paremini hoone õhku peab, seda väiksem on selle õhuleke ja suurem hoone õhutihedus ehk õhupidavus. 

Hoone välispiirde õhupidavuse iseloomustamiseks on legaaldefinitsiooni kaudu hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses loodud õhulekkearvu mõiste. Õhulekkearv määratakse hoone testimisel. Mida vähem hoone välispiirdeid nagu seinad, põrandad, aknad-uksed ja laed – kontrollimatult õhku läbi lasevad, seda paremini on tagatud hoone energiatõhususe eesmärgid. Mida vähem kulutame energiat eluruumides vajaliku soojusliku mugavuse tagamiseks, seda energiatõhusama ja ressursisäästlikuma hoonega on tegu. 

Ära unusta, et sisekliima viiest komponendist, esindab soojuslik mugavus vaid ühte. Sisekliimas osadena on veel olulised piisavas koguses värske õhk, selle liikumine ruumides, suhteline õhuniiskus ja ruumi helirõhutase (müra).   

Kuidas hoone õhutihedust mõõdetakse?

Testimismeetodiks on õhulekketest, mida nimetatakse ka alarõhutestiks, mis viiakse läbi 50-paskalise (Pa) rõhkude erinevuse juures (piirde erinevatel pooltel). Hoone alarõhu testiga saadav keskmine õhulekkearv [m³/(h•m²)] antakse välispiirde ruutmeetri kohta. 

Milline peab olema energiasäästliku hoone õhutihedus?

Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest tulenevalt ei tohi välispiirde õhulekkearv olla suurem kui 1m³/(h•m²). Konkreetse hoone energiatõhususe nõuetele vastavuse tõendamiseks tehtud energiaarvutuses ei tohi hoone välispiirde keskmine õhulekkearv ületada energiaarvutuses kasutatud väärtust. Näiteks liginullenergiahoonet ehitades võid võtta energiaarvutustes aluseks õhulekke arvu 0,6m³/(h•m²) ning ehitamise käigus või teistkordsel mõõtmisel hoone valmimisel, on vaja saavutada õhupidavuse tase, kus õhulekke arv ei ületa sihtväärtust 0,6m³/(h•m²).

Mis juhtub, kui hoone õhutihedus ei ole tagatud?

• Kontrollimatute õhulekete kaudu pääseb hoonest välja soojus, mis tähendab vajadust rohkem kütta ja seeläbi suurenevaid kütteenergia kulutusi.
• Kontrollimatute õhulekete kaudu pääseb hoonesse sisse välisõhk, mis võib kaasas kanda välisõhu saastet ja lenduvaid osakesi. Need võivad negatiivselt mõjuda ruumiõhu kvaliteedile ja nii ka hoone kasutajate tervisele. Tervisekahjustuste risk ja tervishoiukulud võivad suureneda
• Kontrollimatute õhulekete kaudu liigub välispiirde sisse soojem ja suurema niiskussisaldusega siseõhk, mis võib jahedamas konstruktsiooni välisosas kondenseeruda ja piirdetarindites niiskuskahjustusi tekitada.

Millised hooned peavad olema õhutihedad?

Õhutihedana tuleb ehitada kõik hooned, mida köetakse ja mille kasutamisel soovitakse kütteenergiale kulutatavat raha kokku hoida.

Kuidas tagada ehitusel hoone õhutihedus?

Antud teemal loe lähemalt õhutiheda projekteerimise juhendist!

Küsimuste korral võta julgesti ühendust Huttoni spetsialistidega!

✆ +372 50 96 755 | ✉ info@hutton.ee

Lisaks leiad fassaadi-, katuse- ja muud ehitusalast nõu ka meie sotsiaalmeediast.

Jälgi meid Facebookis!