Katuse aluskate, 150 on nüüd uus normaalsus

Katuse aluskate (nii hingav kui ka mittehingav) soovitame valida alates 140 – 150 – 160 g/m² .

Ootused katuse aluskattele

Kõik me eeldame, et katuse aluskate kaitseks katusetarindeid ja hooneid sh eeldame, et katuse aluskate oleks vett mitteläbilaskev. Ootused aluskattele on sarnased nagu katuse kattele. Me ootame, et katuse aluskate kestaks ja toimiks sama kaua, kui katuse kattematerjal st aastakümneid.

Tegelik reaalsus

Eestis (aga ka teistes nn post-sotsialistlikes riikides) kasutatakse massiliselt (ca 80% turu kogumahust) väikese m² kaalu ja olematu kvaliteediga katuse aluskatteid. Miks nii? Sest need on odavad ja sellepärast, et turuosaliste teadlikkus on puudulik ning ei ole osatud paremat tahta ja küsida.

Väikese m² kaaluga katuse aluskatted hakkavad vett läbi laskma (halvemal juhul) juba 2-3 aastal pärast paigaldust. Miks? Sest nad lagunevad. Mis aga põhjustab aluskatte toodete lagunemist?

Mis mõjurid lagundavad ja lõhuvad katuse aluskatet?

Aluskatted peavad vastu pidama mitmetele lagundavatele mõjuritele:

• • UV kiirguse lagundav mõju katuse aluskattele ehk radiatsioon

    Päikesekiirgusega maale langeval ultraviolettkiirgusel (UV kiirgus) on lagundav mõju. Ekslikult arvatakse, et UV kiirguse kahjulik (lagundav) mõju esineb vaid otsese päikesepaiste puhul. Tegelikult levib UV kiirgus ka hajuskiirgusena peegeldumise tagajärjel. Seega kõikjal, kus on päevavalgust seal on ka UV kiirgust ja selle lagundavat mõju sh ka näiteks katusetarindis katusekivide all!

    Aluskatte valimisel lisatakse algkomponentidele UV resistentsust suurendavaid lisandeid, mis neelavad UV kiirgusega levivat energiat, ilma et materjal laguneks. UV kiirguse mõjul aluskattele väheneb selle aluskatte sees oleva UV resistentsuslisandite hulk ja nende vastupanu võime UV kiirgusele. Seega igal ajahetkel, kui aluskattele mõjub otsene- või peegeldunud päikese hajuskiirgus, väheneb aluskatte eluiga ja suureneb lagunemiskiirus.

• • Temperatuuri mõju katuse aluskatte lagunemisele

    Aluskatte vastupidavus temperatuurist põhjustatud koormustele sõltub materjali enda olemuslikust temperatuuriresistentssest ja aluskattematerjalide lisatud temperatuuri resistentsust suurendavatest lisanditest. Näiteks PE (polüetüleenist) katuse aluskatte (enamus mittehingavaid katuse aluskatteid) temperatuuritaluvuse ülempiir on +70°C. PP (polüpropüleenist) katuse aluskatte (enamus hingavaid katuse aluskatteid) temperatuuri taluvuse ülempiir on +80°C, lisandite kaasabil ka +90°C, +100°C ja isegi kuni +120°C. TPU (termopolüuretaan) uuema põlvkonna toodetel on temperatuuritaluvus +120°C ja enamgi.

    Metallkatuse all ei tohiks kasutada kunagi aluskatet, mille temperatuuritaluvus on alla +90°C. Soojustatud katuslagede puhul soovitame kasutada katuse aluskatteid, mis taluvad +100°C või +120°C.

• • Reageerimine hapnikuga ehk oksüdatsiooni mõju katuse aluskattele

    Meie ise ja kõik meid ümbritsevad asjad ja materjalid on pidevalt hapnikurikkas keskkonnas (atmosfäär meie ümber). Kokkupuutel hapnikuga kaasneb aga alati reaktsioon/reageerimine hapnikuga, mis on pidev ja lakkamatu lagunemisprotsess (üks osa vananemisega seotud protsessidest), mille käigus lagunev aine loovutab aineosakesi.

    Oksüdatsiooniprotsesside lagundava mõju minimeerimiseks lisatakse katuse aluskatte toormaterjalidele antioksüdante, mis pidurdab ja aeglustab (aga ei lõpeta) lagunemisprotsessi.

    Oksüdatsiooniprotsessid aluskatte lagundajatena on pidevad ja lakkamatud ning vaid kvaliteetsete materjalide valmistamisel kasutatud antioksüdantide õige hulk tagab katuse aluskatte ootustele ja nõuetele vastava ajas kestvuse.

• • Katuse aluskatte paigaldusaegsed koormused (päike, vihm, tuul, lumi)

    Paratamatult on katuse ehitustööde käigus aluskatte pinnad avatud ilmastikumõjudele. Seega päikese, vihma, tuule, lume koormused mõjutavad katuse aluskatte seisukorda. Mida lühemat aega on aluskatted ilmastikukoormuste otsese mõju all, seda parem.

    Sugugi mitte kõik katuse aluskatted ei ole loodud ja lubatud vastu võtma ajutisi, otseseid ilmastikukoormusi. Saksamaal kehtivate ZVDH katuseehitusreeglite (standardilaadne dokument Saksamaal) kohaselt peavad aluskatted, mida üldse on lubatud ilmastikukoormusi vastu võtma, olema toote tehniliste andmete lehel vastavalt tähistatud.

    Kui ühe katuse aluskatte toote tehniliste andmete lehel on lubatud ilmastikukoormuste vastuvõtmine 3 nädalat ja teise toote tehniliste andmete lehel selle kohta infot ei ole, siis tuleb eeldada, et see teine aluskate ei või ilma lisavarjestuseta (näiteks koormakate või muu ajutine kate) võtta vastu ehitusaegseid ilmastikukoormusi. Eriti puudutab see teema lume- ja tuulekoormusi (katuse aluskatte venivus ja rebenemistugevus).

• • Paigaldustööde mõjud katuse aluskatte vastupidavusele

    Katuse aluskatte paigaldustööde käigus rullitakse katuse aluskate lahti ja tõmmatakse üle sarikate või laudise/plaataluse peal sirgu. Tõmbamise/sikutamise/lohistamise käigus on ülisuur rebendaukude tekke oht.

    Paigaldustööde käigus on vaja ka ehitatava katuse peal liikuda/kõndida, mille käigus avaldub suur mehaaniline koormus aluskattele. Sarikas/ferm tüüpi katuste ehitamisel roovidel kõndides avaldab aluskattele mõju ehitaja saapaninadest tekkiv venitav surve, täislaudisega katustel toimub aga kõndimine (surve) aluskatte peal.

    Sageli juhtub ehitustööde käigus, et ehitajal kukub käest katusekivi või tööriist. Jällegi on ülisuur rebendauke põhjustada võiv mehaaniline koormus see, mida aluskate peab taluma.

Mida saad Sina ise teha, et aluskate kestaks kauem?

1. Vali õige katuse aluskate

• • Katuse aluskatte valimise juhendi leiad siit.
  • Vali usaldusväärne tarnija/tootja – kvaliteediliidrid toodavad Šveitsis, Saksamaal ja Austrias.

• • 150 ala on nüüd uus normaalsus – st katuse aluskatted (nii hingavad kui ka mittehingavad) peaksid alati olema minimaalselt 140 – 150 – 160 g/m². 

• • UV kindlus – metallkatusel minimaalselt 4 nädalat, kivikatusel minimaalselt 12 nädalat.

• • Tempereratuuritaluvus – metallkatusel minimaalselt +90°C, kivikatusel +80°C.

 

2. Ehita katusetarind hästi tuulduvana

Tuulutusroovi (varasemalt nimetatud kui tuulutusliist või distantsliist) dimensionaarimine on insenertehniline otsus ja tuulutusroovi kõrgus sõltub:

• • Katuse kaldenurgast – mida väiksem katuse kaldenurk, seda suurema ristlõikega (kõrgem) tuulutusroov peab olema.

• • Sarika pikkusest – üle 5m pikkuste sarikatega katuselahendustes on õhu liikumine (tuulduvus) takistatud suurema õhuvoolu takistuse ja tekkida võivate õhupööriste tõttu.

• • Katuse kattematerjalist – kivikatuse puhul on õhu liikumine (tuuldumine) katusetarindi sees parem, kui metallkatustel, seetõttu saab kivikatuse tuulduvusel (mõningatel juhtude, aga mitte alati) ka risttuulutusega st katuse katte roovide vaheline ala liitub tuulutusalaga.

• • Räästas õhu sissevõtuavade ja harjal õhu väljutusavade suuruse suhtest – räästas vajalik õhu sissevõtuavade pindala minimaalset 2 promilli (ehk 2 tuhandikku) katusekülje/katusetahu pindalast

• • Harja pikkusest – üle 10m pikkuse katuseharja puhul tuleks kasutada harjapiirkonnas lisaks vähemalt üht tuulutit.

• • jne. Tuulutusroovi dimensioneerimisel on veel tegured, millega on vaja arvestada keerukamatel katustel.

Tuulduva pööninguga katuselahendused on niiskustehniliselt väiksema riskiga, mida paremini õhk liigub katuse aluskatte all ja peal, seda parem!

3. Ole hoolikas aluskatte paigaldamise ajal!

• • Katuse aluskate peab pidama vett – seega pea paigaldamise ajal meeles, et mida ettevaatlikumalt paigaldaja katuse aluskatet paigaldab, seda väiksem on tõenäosus rebendaukude tekkeks.

• • Kaitse katuse aluskatet ehituse ajal otseste ilmastkumõjude eest – kata aluskate keskpäeva päikese poolsetel külgedel ajutiste katetega.

• • Ära lase lumel koguneda aluskattele.

Küsimuste korral võta julgesti ühendust!

Margus Laats
Tehniline konsultant
✆ +372 50 11 324 | ✉ margus.laats@hutton.ee

Lisaks leiad fassaadi-, katuse- ja muud ehitusalast nõu ka meie sotsiaalmeediast.
Jälgi meid Facebookis!