Aurutõke ja puistevill on teema, millesse täna süveneme, sest õhku läbilaskvad soojustusmaterjalid vajavad kindlasti auru- ja õhutõkke kaitset. Kui soojustusmaterjal laseb õhku läbi nagu villatoode, siis vajab see välispiirde konstruktsioonides (välisseintes, lagedes- ja katuslagedes) alati niiskuse eest kaitset.
Auru- ja/või õhutõkke kasutamine on seega 100% kohustuslik, kui välispiirdes kasutatakse näiteks mineraal- või naturaalvillade tooteid. Olenemata jätkuvast levivatest linnalegendidest vajavad aurutõket ka tselluvillaga ja puitkiudvillaga soojustuslahendused.
Aurutõkke rebenemistugevus
Aurutõke saab nõuetekohaselt toimida vaid siis, kui see on paigaldamisjärgselt ilma aukudeta. Augud saavad aurutõkke kihti tekkida paigaldamise käigus või hilisemate mehaaniliste koormuste mõjul. Nii tuleb paigaldamise käigus olla eriti ettevaatlik ja vältida aurutõkkekihti aukude tekitamist.
Paigaldamise järgselt peab olema aurutõke piisava rebenemistugevusega ja teatud juhtudel ka piisava venivusega. Sedasi saab vältida:
- konstruktsioonide niiskussisalduse muutumisest tingitud mahu muutuste (pikenemise-lühenemise) tagajärjel aurutõkkesse rebendite teket,
- soojustusmaterjalide raskusest tekkivat koormusrebendite teket.
Horisontaalsete pindade soojustamine
Kõige enam leiavad puistesoojustused kasutamist vabalt horisontaalsetele pindadele paigaldatuna:
- pööningu põrandatel, mis on laeks köetavatele ruumidele,
- sarikate vahelistel horisontaalpinnaga aladel lame- ja kaldkatuse tarindites,
- talade vahelistel aladel põrandates ja vahelagedes.
Sõltuvalt puistevilla konkreetsest tootest on vaja tagada puistevilla õige tihedusega paigaldamine. Näiteks:
- Isover Insulsafe toote soovituslik paigaldustihedus horisontaalpindadel on 15 kg/m3 aga Isover KV villadel 22-23 kg/m3.
- Isocell tselluvilla soovituslik paigaldustihedus horisontaalpindadel on sõltuvalt kihi paksusest 30-38 kg/m3, . Loe Isocelli tselluvillast lähemalt siit!
- Puistevilla kaalust tekkiv koormus tekitab aurutõkke rebendaukude ohu
- Puistevill avaldab aurutõkke peale paigaldatuna oma raskusega sellele koormust. Mida suurema mahukaaluga on puistevill, seda suurem on koormus aurutõkkele ja samuti on suurem rebendaukude oht, seda eriti aurutõkke kinnitus- ehk n-ö klambrikohtades.
Tselluvill, mida paigaldatakse 500mm paksuse kihina, tihedusega 36 kg/m3, avaldab aurutõkke 1m2 suurusele koormust raskusjõuna 180N.
Arvutusnäide:
Kui aurutõke on kinnitatud nt 6 klambriga 1/m2 kohta ja aurutõkke toote rebenemistugevus on nt 120N, siis võib iga klambri külge riputada kuni 12kg raskust. Kui tselluvilla kihi paksus on aga 500m ja see paigaldatakse tihedusega 36kg/m3, siis 500mm paksuse tselluvilla kaal 1m2 suurusel alal on 18kg ja 6 klambriga kinnitatult võtab iga klamber vastu ca 30N raskusjõudu. Seega aurutõkke rebenemistugevus 120N on nii 4 korda suurem. Nõnda saame järeldada, et eelkirjaldatud viisil aurutõkke paigaldus on minimeeritud rebenemisohuga ehk korrektne.
Aurutõke ja puistevill – kokkuvõte
- Puistevillaga vahelagedes või pööningupõrandates peab olema piisava tugevusega aurutõkke tooted, et vältida rebendaukude teket.
- Puistevilla raskuskoormuse mõju ületamiseks on soovitav kasutada aurutõkke all toetavat või lauskandvat laudise või plaadikihti.
- Auru- ja/või õhutõket vajavad ka tselluvillaga soojustatud alad.
Hutton pakub lisaks puistevilla müügile ka puistevilla paigaldust. Aitame analüüsida Teie vajadusi ja leiame kõige hinnaoptimaalsema ja tehniliselt toimiva parima lahenduse.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust!
Tegutse targalt, helista ja küsi nõu!
Nõuanded on TASUTA!
Hutton
Tehniline konsultant
Margus Laats
✆ +372 50 11 324 | ✉ margus.laats@hutton.ee
Lisaks leiad fassaadi-, katuse- ja muud ehitusalast ka meie sotsiaalmeediast.
Jälgi meid Facebookis!
