Aurutõke ja puistevill – pööningu- ja vahelaesoojustus

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on email
Share on print
QR Code

Aurutõke ja puistevill on teema, millesse täna süveneme, sest õhku läbilaskvad soojustusmaterjalid vajavad kindlasti  auru- ja õhutõkke kaitset. Kui soojustusmaterjal laseb õhku läbi nagu villatoode, siis vajab see välispiirde konstruktsioonides (välisseintes, lagedes- ja katuslagedes) alati niiskuse eest kaitset.

Auru- ja/või õhutõkke kasutamine on seega 100% kohustuslik, kui välispiirdes kasutatakse näiteks mineraal- või naturaalvillade tooteid.  Olenemata jätkuvast  levivatest linnalegendidest  vajavad aurutõket ka tselluvillaga ja puitkiudvillaga soojustuslahendused.

Aurutõkke rebenemistugevus

Aurutõke saab nõuetekohaselt toimida vaid siis, kui see on paigaldamisjärgselt ilma aukudeta. Augud saavad aurutõkke kihti tekkida paigaldamise käigus või hilisemate mehaaniliste koormuste mõjul. Nii tuleb paigaldamise käigus olla eriti ettevaatlik ja vältida aurutõkkekihti aukude tekitamist.

Paigaldamise järgselt peab olema aurutõke piisava rebenemistugevusega ja teatud juhtudel ka piisava venivusega. Sedasi saab vältida:

  • konstruktsioonide niiskussisalduse muutumisest tingitud mahu muutuste (pikenemise-lühenemise) tagajärjel aurutõkkesse rebendite teket,
  • soojustusmaterjalide raskusest tekkivat koormusrebendite teket.

Puistevill ja horisontaalsete pindade soojustamine.

Kõige enam leiavad puistesoojustused kasutamist vabalt horisontaalsetele pindadele paigaldatuna:

  • pööningu põrandatel, mis on laeks köetavatele ruumidele,
  • sarikate vahelistel horisontaalpinnaga aladel lame- ja kaldkatuse tarindites,
  • talade vahelistel aladel põrandates ja vahelagedes.

Sõltuvalt puistevilla konkreetsest tootest on vaja tagada villa õige tihedusega paigaldamine. Näiteks:

  • Isover Insulsafe toote soovituslik paigaldustihedus horisontaalpindadel on 15 kg/m3 aga Isover KV villadel 22-23 kg/m3. Loe Isoveri puistevillast lähemalt siit! 
  • Isocell tselluvilla soovituslik paigaldustihedus horisontaalpindadel on sõltuvalt kihi paksusest 30-38 kg/m3, . Vaata ka Loe Isocelli tselluvillast lähemalt siit!
  • Puistevilla kaalust tekkiv koormus tekitab aurutõkke rebendaukude ohu
  • Puistevill avaldab aurutõkke peale paigaldatuna oma raskusega sellele koormust. Mida suurema mahukaaluga on puistevill, seda suurem on koormus aurutõkkele ja samuti on suurem rebendaukude oht, seda eriti aurutõkke kinnitus- ehk n-ö klambrikohtades.

Tselluvill, mida paigaldatakse 500 mm paskuse kihina, tihedusega 36 kg/m3, avaldab aurutõkke 1m2 suurusele koormust raskusjõuna 180 N. 

Arvutusnäide: 

Kui aurutõke on kinnitatud nt 6 klambriga 1/m2 kohta ja aurutõkke toote rebenemistugevus on nt 120 N, siis võib iga klambri külge riputada kuni 12 kg raskust.  Kui tselluvilla kihi paksus on aga 500m ja see paigaldatakse tihedusega 36 kg/m3, siis 500 mm paksuse tselluvilla kaal 1 m2 suurusel alal on 18 kg ja 6 klambriga kinnitatult võtab iga klamber vastu ca 30N raskusjõudu.  Seega aurutõkke rebenemistugevus 120N on nii 4 korda suurem. Nõnda saame järeldada, et eelkirjaldatud viisil aurutõkke paigaldus on minimeeritud rebenemisohuga ehk korrektne.

Aurutõke ja puistevill – kokkuvõte

  • Puistevillaga vahelagedes või pööningupõrandates peab olema piisava tugevusega aurutõkke tooted, et vältida rebendaukude teket.
  • Puistevilla raskuskoormuse mõju ületamiseks on soovitav kasutada aurutõkke all toetavat või lauskandvat laudise või plaadikihti.
  • Auru- ja/või õhutõket vajavad ka tselluvillaga soojustatud alad.
Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin
Share on email
Share on print

Sulle võib veel huvi pakkuda

Energiasäästlik ehitamine. Ehitusfüüsika ja materjalitehnoloogiad.

Märgade ruumide aurutõke

Enamlevinud vead aurutõkke paigaldamisel

Sisesta enda otsingusoov

Liitu uudiskirjaga

Ja ole kursis kõige värskemate pakkumistega

Säästke 30%!

Ei leia sobivat toodet?
VÕTA ÜHENDUST