Mis on aurutõke?
Ehituslik aurutõke on materjalikiht välispiirde konstruktsiooni soojemal (sisemisel) küljel, mille ülesanne on takistada niiskuse (ennekõike) difuusset (aga ka konvektiivset) liikumist konstruktsiooni sisse.
Eesti keeles tähistatakse sõnaga aurutõke kõikvõimalikke veeauru difuusset liikumist tõkestavaid materjale. Mõnedes keeltes (nt soome, saksa, inglise) on aurutõkke tähistamiseks enam kui üks sõna. Inglise keeles on kaks sõna, millega tähistatakse aurutõkke tooteid.
Vapour Barrier (VB) – aurutõkke barjäär
Vapour Control Layer (VCL) – veeauru liikumist kontrolliv materjalikiht
Miks on aga oluline teha vahet vapour barrier ja vapour control layer toodetel?
Eristamine on oluline ennekõike seetõttu, et aurutõkke barjääride veeaurutakistus on suhteliselt suur (Sd > 50m) ja see asjaolu ei võimalda välispiirde konstruktsioonidel piisavalt kiiresti kuivada suunaga väljast hoone sisse. Miks nii? Miks see oluline on? Meie kliimas liigub niiskus üldjuhul hoone seest (soojemast ruumist) väljapoole (sel põhjusel peab aurutõkke kiht olema piirde soojemal küljel).
Suvetingimustes ja konditsioneeritud (jahutatud sisetemperatuuridel) ehk olukorras, kus sisetemperatuur on väiksem kui välistemperatuur – võib niiskuse liikumise suund olla vastupidine tavaolukorrale ehk niiskus liigub väljast sisse. Niiskuse liikumisel väljast sisse võib juhtuda, et niiskus kondenseerub aurutõkke barjääri soojustuse poolsel pinnal, kuna niiskus ei pääse piisavalt kiiresti aurutõkke barjäärist läbi. Selline olukord võib olla välditav, kui kasutada aurutõkkeks veeauru liikumist kontrollivat materjalikihti (VCL). VCL-i veeauru difusioonitakistus on väiksem, mis võimaldab vähesel niiskusel liikuda sellest läbi ehk konstruktsiooni sisse sattunud niiskus kuivab konstruktsioonist välja siseruumide suunas.
Nimetatud asjaolu on eriti oluline väga energiasäästlikes ehitistes (passiivmajad, liginullenergia hooned), kus soojustuskihi paksused on üle 300mm, kuna niiskuse väljakuivamise võime halveneb ja võib tekkida kumuleeruva niiskuse kogunemine ning sellega kaasnev hallitusrisk. Lisaks on eelkirjedatud asjaolud suurema tähtsusega neil juhtudel, kui soojustusmaterjaliks on mineraalvilla põhised tooted, naturaalsoojustuste (nt tselluvilla ja puitkiudsoojustuste) puhul on hallitusrisk oluliselt väiksem.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et veeauru liikumist kontrolliva materjalikihi (VCL) kasutamisel on paremini tagatud välispiirde konstruktsioonide sisse sattuva niiskuse väljakuivamine mõlemas suunas.
Aurutõkke toodete jaotamine erinevatesse gruppidesse funktsionaalsete omaduste alusel:
- erinev veeaurutakistus (aurutõkke barjäärid (VB) sd väärtus alates 51m, aurutõkke membraanid (VLC) sd väärtus 2-50m
- erinev rebenemistugevus (õrn – rebenemiskindlus kuni 99 N, keskmine – rebenemiskindlus 100-199 N, tugev – rebenemiskindlus üle 200 N)
Sageli esitatakse veeaurutakistust Sd väärtusena, mõõtühikuks on meeter (m). See arv kirjeldab takistust, mida materjal veeauru läbivusele avaldab võrreldes õhu veaaurutakistusega. Mida suurem on sd väärtus, seda suurem on takistus ja seda raskemini veeaur läbi materjali difundeerub.
Ei kehti põhimõte, et mida suurema sd väärtusega toode seda parem! vt põhjendust eelmisest lõigust.
Mis on õhutõke?
Õhutõke on materjalikiht välispiirde konstruktsiooni soojemal (sisemisel) küljel, mille ülesanne on takistada ennekõike õhu konvektiivset liikumist välispiirde sisse (sealjuures takistades ka konvektiivse õhuvooluga kaasa kanduva niiskuse liikumist).
Aurutõkke materjalikiht on enamikul juhtudel õhutõkke kihiks. Kuid leidub ka konstruktsiooni osi, kus auru- ja õhutõkke kihid võivad olla erinevad.
Mille jaoks aurutõkkeid kasutatakse ehk mis ülesandeid aluskatted täidavad?
Aurutõkke peamised ülesanded on:
- takistada veeauru sattumist konstruktsiooni sisse
- takistada konvektiivse õhuvoolu pääsu konstruktsiooni sisse
Kuna eluhoone välispiirde konstruktsioonides liigub niiskus üldjuhul seestpoolt väljapoole ja kuna (hoonesisene) soe õhk seob endaga rohkem niiskust (on niiskem) kui külm õhk (väljas), siis tuleks välispiirde konstruktsioonid ehitada selliselt, (kui liikuda konstruktsiooni erinevate kihtidega seestpoolt väljapoole), et seespool olevad kihid oleks suurema veeaurutakistusega kui välimised kihid. Teisisõnu konstruktsiooni erinevate kihtide veearutakistus väheneb suunaga konstruktsiooni siseküljelt väliskülje suunas.
Ehitusfüüsikaliselt õigesti ehitatud eluhoone välispiirde konstruktsioonid (seinad, laed, katused, põrandad) võimaldavad konstruktsiooni sisse sattunud niiskusel välja kuivada. Oluline on tähele panna, et niiskuse liikumise ehk väljakuivamise suund ei ole aastaringselt ühesugune. Niiskus liigub läbi konstruktsiooni üldjuhul suurema veeauru osarõhuga konstruktsiooni poolelt väiksema veeauru osarõhuga konstruktsiooni suunas ehk üldjuhul seestpoolt väljapoole ehk lihtsustatult öeldes liigub niiskus suunaga soojemalt külmema suunas.
Valdava osa aastast liigub niiskus eluhoone konstruktsioonides seestpoolt väljapoole. Suvetingimustes võib olla aga hoone sisetemperatuur madalam (20-25 kraadi) kui välistemperatuur (25-35 kraadi) ja siis on võimalik, et niiskus liigub konstruktsioonides väljapoolt sissepoole.
Ehitades tuleks kasutada õigeid tuule- ja aurutõkke ning soojustumaterjalide kombinatsioone, mis tagaksid väljakuivamise võimaluse nii sissepoole kui väljapoole. Vaid sel juhul on niiskuse kondenseerumise risk minimeeritud ja võib eeldada, et konstruktsiooni sisse ei teki niiskuskahjustusi ka hoone pikaajalise kasutamise käigus.
Loe lisaks Hutton blogist: “Intelligentne aurutõkke membraan“.
Küsimuste korral võta julgesti ühendust!
Tehniline konsultant:
Margus Laats
✆ +372 50 11 324 | ✉ margus.laats@hutton.ee
Lisaks leiad fassaadi-, katuse- ja muud ehitusalast nõu meie sotsiaalmeediast.
Jälgi meid Facebookis!
