Hingav maja – saab see samal ajal ka õhutihe olla?

Nii kummaline, kui see ka ei tundu, on vastus jah. Hingav maja saab küll õhutihe olla! Kui soovid, et hingav maja oleks energiasäästlik, siis see lausa peab õhutihe olema. Allpool arutame pikemalt, kuidas hingamine ja õhutihedus samaaegselt võimalik on.

Aga mis on hingamine? 

Inimene hingab kopsude abil. Sissehingamise käigus liigub õhk hapnikuga inimkehasse ning väljahingamise ajal liigub välja süsihappegaasirohke õhk. 

Ka hoonete puhul võib kujundlikult hingamisest rääkida, kuid sel juhul peetakse enamasti silmas ventilatsiooni, kus õhuvahetus toimub inimese hingamisele sarnaselt sise- ja väliskeskkonna vahel. Õhk ja selles sisaldub veeaur liigub nii konvektsiooni teel ning raskusjõu mõjul. Sise- ja väliskeskkonna vahelist konvektiivset õhu liikumist ei saa toimuda aga ilma avauseta. Inimestel on selleks suu ja nina, majaseinas näiteks aken, auk või pragu. Nii meie organismis kui ka hoones toimub selline õhuvahetus, et tagada just inimestele sobiv õhukoostis ja kogus. 

Seega, kui ruumis on umbne, siis teeme õhu liikumiseks näiteks akna lahti. Sellise õhuvahetuse käigus saavutame küll värskema õhu, aga suurendame nõnda ruumi soojuskadu. Sealt ka väljend: “Pane aken kinni muidu lased kogu sooja toast välja.” 

Mis on õhutihe maja või materjal? 

Õhutihe materjal või hoone on selline, mis ei lase õhul konvektiivselt liikuda – selles ei ole pragusid ega muid avausi. Õhutihe maja “hingamine” ehk ventilatsioon toimub läbi selleks ettenähtud avade mitte läbi seina. Eramajade energiasäästlikes on tagatud just hea õhutihedusega (õhulekkearv q50 < 0,6 m³/(h•m²), tänu millele hoitakse soojusenergialt kuni 25% kokku.

Tänapäevaste hoonete seinad, laed, põrandad ja mistahes välispiirde osad peavad olema õhutihedad, eriti kui soovime ehitada Eestis kehtivatele ehitusregulatsioonidele vastavaid ja energiat säästvaid hooneid. Aga kuidas saab siis õhutihe maja või materjal hingata?

Mis on hingav maja või materjal?

Räägitakse ju, et seinad ja materjalid hingavad… Nii on mitmetel inimestel tekkinud ootus, et ruumidesse liigub värske õhk, kui selliseid materjale seintes kasutada. Ehitusvaldkonnas veeauru seest-välja liikumisest räägitud jutt on tekitanud paljudele lisaks veel arusaama, justkui ka liigniiskus eemaldub ruumist läbi hingava seina. Tegu on aga müüdiga, sest selline õhu ja niiskuse liikumine toimub ainult läbi ventilatsiooni. Kui hoone seinad inimesele sarnaselt hingaks, siis kütaksime end siin põhjamaises kliimas väga ebaefektiivselt, kuna õhuvahetuse käigus toimuks pidev soojuskadu. 

Nii peetakse hingava maja või materjali all tavaliselt silmas selles toimuva veeauru difusiooni võimalikkust, mille jaoks ei ole aga vaja, et materjal õhku läbi laseks. Lihtsustatult on difusioon soojusliikumisest tulenev protsess, kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele ja vastupidi. Kui konvektiivset õhu liikumist on inimene võimeline näiteks tuuletõmbena tajuma, siis difusiooni me ei taju.  

Hingavataks materjalideks kutsutakse nõnda tavaliselt villa, puitu ja poorbetoonblokki, samas kui mittehingavate alla liigitatakse näiteks aututõkkekile, vahtpolüstürool ja polümeersed krohvid. 

Difusiooni teemal arutlemiseks on vaja tunda mõningaid spetsiifilisi mõisteid:

• Materjali difusioonitakistuskonstant μ (müü) - Nimetatakse ka veeauru difusiooni eritakistusteguriks. See materjali iseloomustav konstant näitab, mitu korda on antud materjali difusioonitakistus suurem kui sama paksusel seisval õhukihis. Tegu on ühikuta konstandiga, näiteks seisva õhukihi μ=1. See konstant ei võimalda hinnata läbi konkreetse materjalikihi difundeeruva niiskuse hulka.
• Materjalikihi veeaurutakistus Sd - Selle näitaja väärtus võtab arvesse konkreetse materjali kihi paksuse ja iseloomustab difusiooniekvivalentse õhukihi paksust mida antud konkreetne materjal omab.

Sd = µ x S [m]  

µ on diffusioonitakistuskonstant (tabelväärtus tootjalt) korda S, kus S on materjali kihi paksus meetrites.

Kuidas toimub siis õhutihedas majas õhuvahetus?

Kui meil on vaja värsket õhku, siis hangime selle ventilatsiooni abil. Kaasaegsemad ventilatsioonisüsteemid võimaldavad ära kasutada soojusvahetust, mille käigus hoonesse sisenev välisõhk soojeneb eelnevalt väljuvast õhust pärit jääksoojuse arvelt. Lisaks on võimalik reguleerida siseneva õhu niiskussisaldust hügroskoopse soojusvahetiga. 

Me elame põhjamaises kliimas. Mõistlike kuludega soojustamiseks peavad Eesti eluruumid olema õhutihedad. Lisaks nõuab seda ka kohalik seadusandlus, nagu Ehitusseadustiku alusel välja antud hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Konvektsioonile avatud ehk läbipuhuvad hooned on valik neile, kes ei pööra tähelepanu või ei hooli küttenergia otstarbekast kasutamisest. 

Vali õiged materjalid õigesse kohta ning paigalda need ka välispiirdes korrektses järjestuses. Projekteerimise, materjalide valiku ning teiste ehitusfüüsikaliste küsimuste korral võta ühendust Huttoni spetsialistidega, sest nõustamine on tasuta!