Nii kummaline, kui see ka ei tundu, on vastus jah. Hingav
maja saab küll õhutihe olla! Kui soovid, et hingav maja oleks energiasäästlik,
siis see lausa peab õhutihe olema. Allpool arutame pikemalt, kuidas hingamine
ja õhutihedus samaaegselt võimalik on.
Aga mis on hingamine?
Inimene hingab kopsude abil. Sissehingamise käigus liigub
õhk hapnikuga inimkehasse ning väljahingamise ajal liigub välja
süsihappegaasirohke õhk.
Ka hoonete puhul võib kujundlikult hingamisest rääkida, kuid
sel juhul peetakse enamasti silmas ventilatsiooni, kus õhuvahetus toimub inimese
hingamisele sarnaselt sise- ja väliskeskkonna vahel. Õhk ja selles sisaldub
veeaur liigub nii konvektsiooni teel ning raskusjõu mõjul. Sise- ja
väliskeskkonna vahelist konvektiivset õhu liikumist ei saa toimuda aga ilma
avauseta. Inimestel on selleks suu ja nina, majaseinas näiteks aken, auk või
pragu. Nii meie organismis kui ka hoones toimub selline õhuvahetus, et tagada
just inimestele sobiv õhukoostis ja kogus.
Seega, kui ruumis on umbne, siis teeme õhu liikumiseks
näiteks akna lahti. Sellise õhuvahetuse käigus saavutame küll värskema õhu, aga
suurendame nõnda ruumi soojuskadu. Sealt ka väljend: “Pane aken kinni muidu
lased kogu sooja toast välja.”
Mis on õhutihe maja või materjal?
Õhutihe materjal või hoone on selline, mis ei lase õhul
konvektiivselt liikuda – selles ei ole pragusid ega muid avausi. Õhutihe maja
“hingamine” ehk ventilatsioon toimub läbi selleks ettenähtud avade mitte läbi
seina. Eramajade energiasäästlikes on tagatud just hea õhutihedusega
(õhulekkearv q50 < 0,6 m³/(h•m²), tänu millele hoitakse soojusenergialt kuni
25% kokku.
Tänapäevaste hoonete seinad, laed, põrandad ja mistahes
välispiirde osad peavad olema õhutihedad, eriti kui soovime ehitada Eestis
kehtivatele ehitusregulatsioonidele vastavaid ja energiat säästvaid hooneid. Aga
kuidas saab siis õhutihe maja või materjal hingata?
Mis on hingav maja või materjal?
Räägitakse ju, et seinad ja materjalid hingavad… Nii on
mitmetel inimestel tekkinud ootus, et ruumidesse liigub värske õhk, kui
selliseid materjale seintes kasutada. Ehitusvaldkonnas veeauru seest-välja
liikumisest räägitud jutt on tekitanud paljudele lisaks veel arusaama, justkui
ka liigniiskus eemaldub ruumist läbi hingava seina. Tegu on aga müüdiga, sest
selline õhu ja niiskuse liikumine toimub ainult läbi ventilatsiooni. Kui hoone
seinad inimesele sarnaselt hingaks, siis kütaksime end siin põhjamaises kliimas
väga ebaefektiivselt, kuna õhuvahetuse käigus toimuks pidev soojuskadu.
Nii peetakse hingava maja või materjali all tavaliselt
silmas selles toimuva veeauru difusiooni võimalikkust, mille jaoks ei ole aga
vaja, et materjal õhku läbi laseks. Lihtsustatult on difusioon
soojusliikumisest tulenev protsess, kus ühe aine molekulid tungivad teise aine
molekulide vahele ja vastupidi. Kui konvektiivset õhu liikumist on inimene
võimeline näiteks tuuletõmbena tajuma, siis difusiooni me ei taju.
Hingavataks materjalideks kutsutakse nõnda tavaliselt villa,
puitu ja poorbetoonblokki, samas kui mittehingavate alla liigitatakse näiteks
aututõkkekile, vahtpolüstürool ja polümeersed krohvid.
Difusiooni teemal arutlemiseks on vaja tunda mõningaid
spetsiifilisi mõisteid:
- Materjali
difusioonitakistuskonstant μ (müü) - Nimetatakse ka veeauru
difusiooni eritakistusteguriks. See materjali iseloomustav konstant
näitab, mitu korda on antud materjali difusioonitakistus suurem kui sama
paksusel seisval õhukihis. Tegu on ühikuta konstandiga, näiteks seisva
õhukihi μ=1. See konstant ei võimalda hinnata läbi konkreetse
materjalikihi difundeeruva niiskuse hulka.
- Materjalikihi
veeaurutakistus Sd - Selle näitaja väärtus võtab arvesse
konkreetse materjali kihi paksuse ja iseloomustab difusiooniekvivalentse
õhukihi paksust mida antud konkreetne materjal omab.
Sd = µ x S [m]
µ on diffusioonitakistuskonstant (tabelväärtus
tootjalt) korda S, kus S on materjali kihi paksus meetrites.
Kuidas toimub siis õhutihedas majas õhuvahetus?
Kui meil on vaja värsket õhku, siis hangime selle
ventilatsiooni abil. Kaasaegsemad ventilatsioonisüsteemid võimaldavad ära
kasutada soojusvahetust, mille käigus hoonesse sisenev välisõhk soojeneb
eelnevalt väljuvast õhust pärit jääksoojuse arvelt. Lisaks on võimalik
reguleerida siseneva õhu niiskussisaldust hügroskoopse soojusvahetiga.
Me elame põhjamaises kliimas. Mõistlike kuludega soojustamiseks peavad Eesti eluruumid olema õhutihedad. Lisaks nõuab seda ka kohalik seadusandlus, nagu Ehitusseadustiku alusel välja antud hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Konvektsioonile avatud ehk läbipuhuvad hooned on valik neile, kes ei pööra tähelepanu või ei hooli küttenergia otstarbekast kasutamisest.
Vali õiged materjalid õigesse kohta ning paigalda need ka välispiirdes
korrektses järjestuses. Projekteerimise, materjalide valiku ning teiste
ehitusfüüsikaliste küsimuste korral võta ühendust
Huttoni spetsialistidega, sest nõustamine on tasuta!
Kommentaarid