Millal on tuuletõke vajalik?

Tuuletõke on ehituses oluline komponent, mis kaitseb kiulisi soojustusmaterjale nagu mineraal- ja loodusvillad tuule, sademete ja muude ilmastikumõjude eest. See ei ole lihtsalt lisakiht fassaadi all – see täidab olulist funktsiooni, mis aitab tagada hoone pikaealisuse ja energiatõhususe. Aga kuidas toimub õige tuuletõkke valimine?

Tuuletõkke valimine on kaheetapiline. Esmalt tuleb selgeks teha, milliseid funktsioone tuuletõke peaks täitma. Teiseks tuleb läbi mõelda vuukide ja läbiviikude tihendamise lahendus.

Tuuletõke võib toimida järgnevates rollides

Tuuletõke võib sõltuvalt olukorrast täita mitmeid erinevaid rolle. See tagab tuule- ja õhutiheduse ning võib toimida lisasoojustuse kihina. Tuuletõke aitab tagada konstruktsioonide staatilist jäigastust ning vähendab fassaadi tuulutusala sisepinna tuletundlikkust. Valgust läbilaskva fassaadikatte korral osaleb UV-stabiilne tuuletõkkematerjali pealiskiht konstruktsioonide toimivuse pikaajalisel tagamisel. Samuti tagab tuuletõke välispiirde konstruktsiooni niiskustehnilise toimivuse veeauru läbilaskva ehk difusioonile avatud materjalikihina.

Kui ehitatav hoone asub suure tuulekoormusega alal, peab tuuletõke täitma ka kõrgendatud nõudeid veetihedusele – sellisel juhul on soovitatav kasutada suurema veetihedusega tooteid W1, mis on testitud vähemalt 2000 mm veesamba survega.

Vuukide ja läbiviikude tihendamine

Tuuletõkkemembraan ehk tuuletõkkekangas on kõige lihtsamini ja ajas kestvalt tihendatav teipimise teel.

Tuuletõkkeplaadid – näiteks osad villaplaadid ja puitkiudplaadid – ei ole teipides tihendatavad või on teipimine võimalik vaid spetsiaalset krunti kasutades. Näiteks Isover RKL-i tootejuhendi kohaselt on selle toote teipides tihendamine otsesõnu keelatud. Kui tuuletõkkeplaatmaterjali tihendamiseks tuleb kasutada ehituskeemia mastikseid, tuleb arvestada suurema ajakuluga ja töö ebamugavusega. Oluline on meeles pidada, et polüuretaanvahuga ei ole lubatud tihendada ühtegi tuuletõkkematerjali.

Tuuletõkke valimine tehniliste näitajate järgi

Veeaurutakistus (Sd) – mida väiksem, seda parem. Heade toodete Sd-väärtus jääb vahemikku 0,02–0,2 m.

DVA – mida suurem, seda parem. Näiteks Sd väärtuse 2 juures on DVA umbes 15 g/m²/24h ja Sd väärtuse 0,02 juures umbes 1000 g/m²/24h.

Veetihedusklass – W1 on täielikult veekindel toode, mis on läbinud 24-tunnise testi 200 mm veesamba survega. W2 laseb vett vähesel määral läbi, W3 suurel määral.

Temperatuuritaluvus – mida laiem vahemik, seda parem. Näiteks -40°C kuni +120°C on parem kui -30°C kuni +70°C, ning mida kõrgemaid temperatuure materjal talub, seda parem.

UV-kindlus – mida pikem näitaja, seda kauem talub toode kiirgust. Heade toodete UV-kindlus on 2–3 kuud.

Rebenemistugevus – mida suurem number, seda suurem rebimiskindlus. Mõõdetakse nn naelavarre testiga, ühik N/50mm.

Venivustugevus – mida suurem number, seda suurem venivustugevus, ühik N/50mm

Küsimuste korral võta julgesti ühendust!

Tehniline konsultant:
Margus Laats
+372 50 11 324 | ✉ margus.laats@hutton.ee

Lisaks leiad fassaadi-, katuse- ja muud ehitusalast nõu ka meie sotsiaalmeediast.

Jälgi meid Facebookis!