Aurutõkked

Ehituslik aurutõke on materjalikiht välispiirde konstruktsiooni soojemal (sisemisel) küljel, millel ülesanne on takistada niiskuse (ennekõike) difuusset (aga ka konvektiivset) liikumist konstruktsiooni sisse.

Õhutõke on materjalikiht välispiirde konstruktsiooni soojemal (sisemisel) küljel, millel ülesanne on takistada (ennekõike) õhu konvektiivset liikumist välispiirde sisse (sealjuures takistades ka konvektiivse õhuvooluga kaasa kanduva niiskuse liikumist).

Enamasti kasutatakse aurutõkke tooteid ka õhutõkke tootena ehk nn kaks ühes.

Aurutõkked grupeeritakse üldiselt kaheks vastavalt nende veeaurutakistusele:

• Aurutõkke barjäär – (vapour barrier) Mittehingav aurutõke, mille veeaurutakistus (Sd) on suurem kui 50m. Aurutõkke barjääride alla kuuluvad polüetüleenkiled, alumiiniumkihiga kiled ja bituumenrullmaterjalid, nagu SBS.
• Aurutõkke membraan – (vapour control layer ehk VCL) Hingav aurutõke, mis kontrollib veeauru liikumist. Materjali keskmine veeaurutakistus on 2-50m.

Aurutõkke peamised ülesanded on:

• takistada veeauru sattumist konstruktsiooni sisse
• takistada konvektiivse õhuvoolu pääsu konstruktsiooni sisse

Sageli esitatakse veeaurutakistust Sd väärtusena, mõõtühikuks on meeter (m). See arv kirjeldab takistust, mida materjal veeauru läbivusele avaldab võrreldes õhu veaaurutakistusega. Mida suurem on sd väärtus, seda suurem on takistus ja seda raskemini veeaur läbi materjali difundeerub.